Uuh. Kaks nädalat on möödas, kui ma viimase postituse tegin.
Viis päeva tagasi kirjutasin ma valmis mega pika blogipostituse ja kustutasin selle kogemata ära.
Ei hakka valetama, et mul oli suhteliselt halb olla ja ei leidnud kuidagi motivatsiooni uuesti kirjutada.
Olen endiselt haiguslehel, sest mu perearst keelab mul tööle tagasi minna.
Mul on liiga madal vererõhk, olen ületöötanud ja olen üldse kuidagi liiga stressis. Õnneks mul on väga hea ülemus, kes mõistab vaimse tervise probleeme.
Lisaks kõigele on meie salongis ka remont, seega praegu on hea aeg energia kogumiseks.
Alustame siis kõige tähtsamast –
ütleme nii, et raseduse “nali” läks suht viraliks.😈 Sain nii palju õnnitlusi, et mul tekkisid lausa süümekad, et ma beebit ei oota. Okei, nali. Tegelt nii hull see asi ka pole.
Ma kindlasti pole veel valmis emaks saama, ma olen liiga isekas selleks. Aga ma lihtsalt pidin väikse ninanipsu tegema inimestele vastu. Tõesti oli kopp ees sellest, et iga nädal keegi küsis kas ma olen rase.
Lühidalt, enamus lähedased hammustasid läbi. Pigem olid enamus võõrad/tuttavad, kes õnnitlesid. Ema sai ka kohe aru, et ma ajan mingit jama, väikevend pani lihtsalt 👍🏽 insta storys ja Lauri ütles, et 50% postituse kasumist talle.🫠
Võtsin ennast vahepeal kätte! Ma kaalusin enne 65 kg, nüüd kaalun 61.9-62.5 kg. Üritan jälgida skeemi, et 16h ei söö ja 8h luban endale suht kõike, aga normaalsuse piires. Ma ei tee seda igapäev, sest ma ei suuda ja ei taha enda keha piinata. Kohe kui ma hakkan endale midagi keelama, siis õgin kõik 100x kiiremini tagasi.
Samuti hakkasin koostööd tegema Meal Prepiga. Nad toovad mulle iga nädal 3x süüa. Üritan päevas süüa 1200 kilokalorit, aga noh, see ei tule jällegi igapäev välja. Kuid ma ei piitsusta ennast selle eest. Mul on veel kuidagi raske panna ennast sinna raamidesse, et a la üks päev nädalas on cheat day. Kui ma tahan mingit jäätist või burxi, siis ma pean selle saama. Menstruatsiooni perioodist ma ei hakka rääkimagi, sest siis luban ma endale kõike. Tean, et peaksin minema trenni ka, aga lihtsalt ei leia endas seda motivatsiooni.
Oskab keegi mulle nõu anda, kuidas trenn enda jaoks lõbusaks teha?🫣
Mäletate, et ma eelmine kord vingusin, et tunnen end nii koledana ja mott nii maas, et ei viitsi isegi pildistamas käia?
Üks päev saatsid järsku kõik mulle mu endise sõbranna/ülemuse artikli, mille ta Buduaari kirjutas ja ma pidin naerukrambid saama. See inimene kirjutab kuidas balansseerida enda töö ja eraelu ning vältida läbipõlemist.
Eelmine kord kirjutas ta muideks, et mida enne ettevõtlusega alustamist silmas pidada. Ei teagi, kas nutta või naerda. Mina isiklikult pealkirjadest kaugemale ei jõudnud, aga nii mõnigi tuttav ütles, et suht delusional jutt. See selleks.
Mida oodata ikka inimesest, kes räägib linna peal ja postitab kord kvartalis Instagrami, et kuidas kõik teda ikka alt vedasid ja küll karma kõiki kätte saab, kes temalt “ta” firma ära võtsid. Reaalselt, vaata peeglisse. Äkki aitab?Saa üle!🥲
Teate väljendit, eks iga li*s kiidab ikka enda v*ttu? See on niiiiii kole väljend, aga ma nii armastan seda! Palun ärge vihake mind selle eest. Siinkohal tahakski öelda, et minu artiklid olid vähemalt siirad ja päriselt õpetlikud.
Otsisin kõik kolm enda artiklit välja ja lugesin kõik läbi!😂😂😂Ühes artiklis räägin enesearmastamisest. Lugesin selle lausa mitu korda läbi.
Artikel on lühike ja lihtne, aga vahepeal peab endale väikseid asju meelde tuletama. Panen järgmise blogipostitusena selle üles!
Aga ma tahtsin üldse rääkida teile tegelikult pildistamisest Ziinaga. Kui olin enesehaletsemisest üle saanud, siis kirjutasin Ziinale, et davai lähme lõpuks pildistama. Me olime vist peaaegu 5 korda üritanud pildistama minna, aga koguaeg tuli midagi vahele.
Kuni pildistamise päevani oli mul täiega hea tuju ja täiega ootasin seda shooti. Peale meigis käimist tabas mind aga ikka ja jälle mingi nõme masekahoog.
Peale seda läksin stuudiosse. Kuna Ziinaga polnud ammu näinud, siis kõige pealt me rantisime üksteisele oma “probleeme” ja alles siiiiiiiis hakkasime tööga pihta.
Olin tellinud endale vahepeal mega nunnu kauboi stiilis seti. Kui ma selle selga panin, siis see kiskus igaltpoolt ja seelik ei katnud peaaegu poolt kannigi ära. Tore…
Siis avastasin ma, et SUKAPÜKSID on väiksed. Mismoodi saavad sukapüksid väiksed olla? Ma suutsin ennast ise nii närvi ajada. Raske oli hingata, palav oli ja mingi paanikahoo moodi asi hakkas tulema.
Ziina on aga imeinimene. Olime 20 minutit pildistanud, kui mu suunurgad olid juba valusad naermisest. Unustasin x poose tehes isegi ära, et mul on halb olla ja riided on paar numbrit väiksemad seljas.
Ei teagi, kas asi oli tema komplimentides, heas auras või tehtud piltides, aga meie team work oli mega. Mega lõbus oli ja saime mega ägedad pildid!!!!
Vaatamata viiele lisakilole.
Vahepeal käisin veel ema, venna ja mukiga shoodil. See läks ka väga hästi. Väljaarvatud see, et Chanel oksendas terve sõidutee.
Pärast pildistamist läksin Tommy Grilli kebabi sööma. Yayy! Kohe oli vaja “primeerida” ennast. Ei kahetse ampsugi. Ainuke jama oli, et neil ei ole enam menüüs cheddar kastet. Mis värk sellega on? Poodides ka ei ole enam seda. Lihtsalt väike side note.
Mees viis õhtul veel kinno ka mind, niiet tuju oli kuni magama minemiseni välja hea!
Nii nagu ma panin positiivse mindseti paika, hakkasid kohe head uudised uksest ja aknast sisse tulema. Eks ma muidugi nägin ise ka vaeva, aga näiteks sain vahepeal 4 uut erinevat koostööd juurde!
Üks nendest reklaam. Yayyy, nii lahe! Armastan näitlemist, seega see uudis tegi eriti rõõmsaks.
Hambakaunistuse sain ka tagasi, õnneks püsib veel! Ma peaks minema tarkusehammast välja tõmbama, aga ma ei julge, sest viimane kord nägin ma välja selline nagu tunnuspildil.😩😮💨 Haige on see, et mul on tegelikult 4 tarkusehammast juba välja tõmmatud.
Päriselt. Üks tõmmati mul mingi 6 aastat tagasi välja Eestis. Ja kuna see kasvas imelikult, siis ma käisin lausa mingi extra arsti juures ja maksin 400€ selle eest.
Ülejäänud 3 lasin ma välja tõmmata Ukrainas üldnarkoosi all ja see läks 200€ maksma. Lisaks oli majutus mega odav, aias kasvasid viinamarjad ja väljas oli 40 kraadi sooja.😎
Kust see viies tarkusehammas välja tuli, ma ei tea. Kas eelmine kord tõmmati mul siis mingi suva hammas välja või?🥶
Sain lõpuks normaalselt isegi peol ära käidud. Pidime mehega minema niisama kaarte mängima kasiinosse, aga noh läks lappama. Paarist tunnist sai 9h ja tulime alles hommikul koju.
Pohmakat ka õnneks väga polnud, seega kõik läks üle ootuste hästi.
Kuna ma olin enamus ajast ikkagi kodus, siis mul väga rohkem polegi midagi uut teile rääkida. Ausalt öeldes, ma ei oska üldse kodus niisama passida, tahaks juba tagasi tööle.
Aaaa, vahepeal oli Diori sünna! Hea pidu oli. Ta täiega nautis!😂
